Ajujahi konkursi korraldusmeeskonna raudvara ja tiimijuht Harri Tallinn räägib Ajujahist ja selgitab, mis viib Eesti suurimal äriideede konkursil tippu.

Millist kasu on Ajujaht andnud tavalisele Eestis elavale inimesele, kes ise ei võta Ajujahist osa, ammugi siis tema sõbradki?

Kuidas seda kasu nüüd defineerida? Ühtepidi on Ajujahist tulnud välja hulk Eesti ettevõtteid, kes annavad inimestele tööd. Bolt (endine Taxify), Click’n’Grow. Eriti GoWorkaBit – mis vahendab eestlastele väga erinevaid tööotsi. Lisaks on loodud ka mitmeid uusi teenuseid, mida kasutada. HoneyPower spordigeelid näiteks meeldivad sportlastele tohutult, kuna nad pole sünteetilised. Timbeter aitab puidu mahtu mõõta metsas hulga lihtsamalt kui varem. Neid näiteid on veel palju.

Palun nimeta kolm konkreetset asja, mille pealt lõikavad Ajujahil osalejad enim kasu?

Võrgustik. Ligipääs kõikvõimalikele koostööpartneritele, kiirenditele, ingelinvestoritele. Mitmed Ajujahi sponsorid ja tegijad suudavad häid tiime eksportida välismaa turgudele.

Arenguprogramm ehk kiirendi ja selle raames korraldatavad koolitused.

Tähelepanu. Juba Ajujahi TOP-100 hulka pääsemine toob kõvasti tähelepanu, rääkimata edasipääsemisest ja finaali jõudmisest. Ajujahil on ju ka oma telesaade, kuid see pole Ajujahi kõige olulisem osa.

Milliseid nõrkusi on Ajujaht alustavate ettevõtjate seas aidanud välja tuua?

Millegipärast arvatakse tihtipeale, et „mina olen ainuke, kes selle idee peale välja tuli.“ Lihtsalt öeldes ei tehta piisavalt kodutööd. Kõige lihtsam viis testida, kas su ideel on jumet on seda lihtsalt guugeldada. Tuleb vaadata, mis ümberringi toimub.

Teiseks mõtlevad ettevõtjad, et palju on igasugu tehnilisi lahendusi ja äppe, aga üheski neist pole seda ühte ägedat tööriista, mille peale mina mõtlen. Arvatakse, et järelikult on see nii unikaalne lahendus, mis võiks täiega lennata. Tegelikkuses sellega läbi ei löö. Keegi teine võib vabalt selle oma rakendusse või tootmismudelisse iga kell lisada. Ja siis on su äri kohe upakil.

Ühe suure nõrkusena näeme ka kiirustamist. Sageli tahetakse teha kõike ja korraga. Ei panda prioriteete paika. See tähendab, et ei mõelda läbi, mis on kõige olulisem ja mis vähem, vaid hakatakse keskenduma asjadele, mis oleksid vahvad täiendused, aga idee keskne punkt on veel läbi mõtestamata. Just see eristab nõrku tugevatest: võimekus rutem aru saada, mis töötab ja mis mitte. Ja vajadusel teha siis jooksvalt muudatusi oma tootes või teenuses.

Mis eristab Ajujahi kõige edukamaid tiime nõrgematest?

Tiimi võimekus, oskused ja teadmised. Tipud suudavad eri oskuseid võimekalt kombineerida, neil on tiimis eri tausta ja pädevustega inimesed. Nad oskavad kaasata spetsialiste ja spetsiifilist know-how’d mujalt mõne üksikasja jaoks. Ajujahis osalenud tiimide pealt on näha, et see on olnud määravaks.

Ühe hästi olulise asjana hindab Ajujahi žürii tiimi võimekust edasi liikuda ning enda vigade pealt õppida. Ajujaht on üsna turvaline keskkond, kus enda äriidee proovile panna. Seega tasub võtta riske ja seda võimalust programmis osaledes ära kasutada. Otsustajad panevad seda kindlasti tähele.

Kui oluline on ikkagi see kontaktvõrgustik? Eriti Eestis, kus kõik teavad kõiki ema klassivenna sõbra õe kaudu.

Me teeme igal aastal Ajujahi osalejate seas tagasisideküsitluse, kus uurime, mida peetakse kõige olulisemaks, mis neid oma ettevõtte ehitamisel edasi aitasid. Enim hinnatakse Ajujahi arengu- ehk kiirendiprogrammi, kus 30 paremat saavad tipptasemel koolitusi, mentorlust ja ligipääsu meie väga laiale kontaktvõrgustikule. Kusjuures eriti rõhutatakse tagasisides just sedasama võrgustikku.

Eestlased kipuvad arvama, et kõik inimesed on riigi väikese suuruse tõttu kergesti kättesaadavad. Mõnes mõttes see kindlasti nii ka on, kui sa selle nimel pühendunult töötad. Ajujaht on aga see koht, kust saad mitu kärbest ühe hoobiga maha.

Kas edukaks saamiseks on vaja ka õnne?

Jah, ka õnnel on oma roll. Eriti idee ajastuse osas. Kõige esimese Ajujahi võitnud idee oli lahendus, kus saanuks rääkida telefoni sisse kalendrikirja. Tol ajal polnud õiget tehnoloogiat veel olemas – täna võtad iPhone’st Siri ja saad seda teha. Ja vahel õnnestub lihtsalt saada kokku õigete inimestega õigel ajal, ehkki sellele juhusele ei saa liialt toetuma jääda. Kontaktidest sõltub tänapäeval palju. Seda peame oluliseks ka Ajujahi programmi ülesehitamisel ja arendamisel.

Mida Sa ütleksid inimesele, kel on enda arust korralik idee ja kes tahaks osaleda Ajujahil, aga pelgab ettevõtmist, kuna „aega on niigi vähe ja energiat ka õieti ei ole enam“?

Aega ei ole kunagi kellelgi liiga palju üle. See aeg tuleb võtta – kasvõi vägisi, kui tahad midagi ära teha. Ajujahi arenguprogrammis on võimalik ajaga laveerida, eriti logistika mõttes, kasutades näiteks Skype’i.

Energia leidmise osas võin öelda, et osalejad, kes on Ajujahil käinud – nad on alati öelnud, et see kamp (žürii, konkurendid, mentorid, koolitajad, Ajujahi toetajad) annab neile rohkem energiat kui konkurss ise ära võtab.

Tuleb võtta vastu otsus – „ma proovin.“ Kaotada pole ju midagi.

Ajujaht on parim paik, kus testida oma äriidee eluvõimekust ja sellele kiirendust saada. Isegi kui sul head äriideed veel ei ole, siis on Ajujaht hea koht, kus enda mõttevälgatusele tagasisidet saada ja see esimest korda proovile panna. Samuti on Ajujaht hea koht juba läbimõeldud äriideele. Nende puhul aitab Ajujahi arenguprogramm aru saada, kas siin on ainest ka ärimudeliks või mitte. Ja kui on, siis Ajujahiga kaasnev võrgustik ja rambivalgus aitab suurendada šanssi sellega kaugemale välja jõuda.

Kas Sa tõesti arvad seda, arvestades, et paljud ideed, mis on Ajujahile esitatud, ei ole siiski konkreetseks tooteks ega teenuseks küpsenud?

Ikka arvan. Paljude asjadega on ju tegelikult nii, et ideid on alati rohkem kui neid jõutakse ellu viia. See ei ole ainult Ajujahi eripära, see on nii igal pool. Kui käiakse saunas, räägitakse samuti mitmest maailma parandavast ideest, aga mis neist ära tehakse, on omaette küsimus. Reeglina mitte midagi. Igaühel meist on oma piiratud aeg nädalas ja küsimus on prioriteetides, mis sa endale sead. Kui ei proovi, siis kindlasti ei jõua kuskile välja.

Ajujahti on korraldatud kaksteist aastat, algab kolmeteistkümnes. Kuidas on Ajujaht aastatega kasvanud?

Esimesed viis aastat oli Ajujaht ikkagi ideekonkurss, pigem suunatud tudengitele ja ideedele kui sellistele. Sealt hakkas ta kasvama – seda mõjutas kahtlemata kogu start-up-ettevõtluse kasv. Aga Ajujaht on olnud silmapaistev teerajaja ka iseseisvalt. Leian, et tal on märgatav mõju kogu Eesti majanduse ökosüsteemile.

Kuus aastat tagasi muutsime Ajujahi suunitlust – et ta poleks ainult ideekonkurss, vaid võimalikult praktiline kogemus, mis annab tööriistad, teadmised ja võrgustiku kätte võimalikult paljudele, et kasvatada oma idee ettevõtteks. Kogenud praktikud hoiavad osalejatel igas faasis silma peal.

See lähenemine on toonud Ajujahile üha küpsemaid ideid. 5-6 aastat tagasi oli palju lihtsam saada kõigest ideega TOP-30 tiimi hulka. Nüüd peab sul olema juba midagi ka ette näidata. On see prototüüp, väga hea meeskond, su enda erialast tulenev ülikvaliteetne know-how ja võrgustik. Õlleklaasi taga sündinud ideega pelgalt kohale tulles – sellega enam kaugele ei jõua.

Ehk leidub vastupidiseid näiteid?

Leidub, mõni üksik. Aga sellistel juhtudel on idee taga seisev inimene ka eriliselt silmapaistev olnud. On olnud tiime, kes on suutnud osava müügimehe jutuga murda läbi paarist esimesest sõelast. Aga žürii ei lase neid liiga kaugele – Ajujahis on oluline vormida idee millekski enamaks ja näidata arengut.

Millal võiks Ajujaht kasvada Baltikumi-üleseks?

Ühtepidi pole siin ühtegi põhjust, miks ei võiks nii minna. Aga kuidas võiks toimida Baltikumi-ülene koostöö? Mis oleks Baltikumi-ülese konkursi eesmärk? Ajujahi eesmärk on promoda Eestis ja eestlaste seas ettevõtlikust kõigile innovaatilistele inimestele. Meil on olnud osalejaid väljaspool Eestit – üks aasta oli Läti tiim, mis jõudis suisa televooru välja. Ent kuna Ajujahti viiakse läbi suuresti eesti keeles (pooled üritused on ka inglise keeles – toim.), peab igal tiimil olema oma tugiisik, kes saab eesti keelest aru.

Me ei ole teadlikult läinud seda teed, et teha Ajujaht läbinisti ingliskeelseks (selleks on eraalgatuslikud kiirendid). Sel juhul võiks teha Ajujahi juba globaalseks. Riigi eesmärk Ajujahile on teine. Kui Ajujahile tekiks Baltikumi-ülene eesmärk ehk konkreetne vastus küsimusele „Miks seda teha?“, siis ma ei näe otseselt piirangut. Ajujaht on unikaalne viis ettevõtlust edendada, eriti kuna seda näidatakse ka telekas ja veebis.

Ajujahi arenguprogrammi saab ideid esitada 27. oktoobrini. Oma äriideed on esitama oodatud kõik – nii noored kui kogenumad, õppivad kui töötavad kui ka need, kel juba ettevõtlusega tegelemise kogemus tagataskus olemas, kuid soovivad karjäärimuutust. Ideid saab esitada siin.

Ajujahi on ellu kutsunud EAS. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.