Asutajate lepingust advokaadi, investori ja ettevõtja pilgu läbi

Selleks, et oma äriga alustavad ettevõtted teadvustaksid ettevõtte juriidilist olulisust ja mida võib kaotada juhul, kui olulised lepingud on sõlmimata või dokumentides valitseb õiguslik ebaselgus, tegime koostöös advokaadibüroo TRINITIga seminari, kus vaatasime otsa sageli tähelepanuta jääva asutajate lepingu ehk founders agreementi. Enda nägemust sellest jagasid advokaat, investor ja ettevõtja.

Asutamisleping versus asutajate leping. Neid ei tohi omavahel segamini ajada, kuivõrd üks on äriühingu asutamiseks kohustuslik dokument ning teine soovituslik. Ajujahi seminaril keskenduti eelkõige viimasele.

Ergo Blumfeldt: olulisimana paneb asutajate leping paneb läbi rääkima asutajatevahelise rollijaotuse ettevõttes

Advokaadibüroo TRINITI partner Ergo Blumfeldt rõhutab asutajate lepingu (founders’ agreement) tähtsust. „Kui meie uksest astub sisse iduettevõtte esindaja, siis enam kui pooltel juhtudel räägitakse sellest, et korrektne osanikevaheline leping jäi sõlmimata. Tagantjärele lähevad sellised olukorrad asutajatele väga kalliks maksma. Keegi võib jalutada minema intellektuaalse omandiga, keegi võib hakata nõudma põhjendamatult suurt osalust ja nii edasi,“ lisab ta.

Ergo sõnul näitab statistika, et idufirmat ei saada edu lisaks halvale ideele ka asutajatevahelised tülid ja lahkarvamused. Asutajate lepingu olulisus seisneb selles, et omavahel räägitakse läbi rida teemasid, mida ükski teine dokument sellisel kujul ei reguleeri. Tegemist on rohkem sõlmitud kokkuleppe kui lepinguga.

Lisaks on Ergo sõnul oluline, et asutajate vahel kokku lepitud rolle ja panuste täitmist jälgitakse regulaarselt ka aja möödudes. “Kodu tuleb kohe alguses korda korda teha. Siis on hiljem lihtne ettevõtte eesmärkide täitmist ühiste kokkulepete alusel jälgida,” rääkis Ergo.

Riivo Anton: investor tahab teada, mis saab siis, kui keegi läheb ära

Investeerimisfondi United Angels fondijuht ja partner Riivo Anton räägib, et enne investeerimisotsuse tegemist on investori jaoks oluline, et osanikud on omavahelised suhted õiguslikult reguleerinud – SHA (shareholders’ agreement) on sõlmitud. See on investorile rahalise riski võtmise otsuse tegemisel oluliseks kohaks. Riivo sõnul on peab SHA kõige olulisemana vastama küsimusele, mis saab siis, kui keegi ettevõtte osanikeringist ära läheb või ei saa teha seda, mida ta alguses lubas. “Osanike muutumine ja liikumine on iduettevõtete puhul tavaline. Minul on vähemalt pooltest olukordadest seda ette tulnud,” räägib Riivo.

Lisaks SHA-le huvitab Riivo sõnul investorit kõik see, mis jääb ettevõtte asutamisest selle müümise hetke vahele. Kui SHA ajal tuleb investor ettevõttesse, siis SPA ehk sales purchase agreement’i ajal tuleb ta sealt välja, mistõttu hindab investor investeerimisotsuse tegemisel ka kogu ettevõtte elutsüklit, vaadates ka tulevikku.

Riivo soovitab lepingutele läheneda inimlikkuse aspekti silmas pidades. “Leping võiks olla maksimaalselt 10 lehekülge ja kõigile arusaadavas keeles.” Lähteülesannet peavad osanikud ise mõistma ning juristide abi kasutades ei tohi neil seda liialt keeruliseks ja arusaamatuks muuta lasta. “Valige juriste targalt, nad on teie strateegilised partnerid,” soovitab Riivo kõigile ettevõtjatele.

Tõnis Kusmin: osalus jaga vastavalt osaniku väärtusele ja panusele ettevõttes

Osalust ei peaks jagama võrdselt, vaid silmas tuleb pidada kogemusi ja osaniku väärtust ettevõtte kasvatamisel. “Kui sul õnnestub tuua osanikeringi inimene, kel on pikk kogemus mõnes sinu ettevõtte jaoks olulises valdkonnas, siis tuleb talle ka suurem osalus anda,” leiab ettevõtja ja Tebo õpiveebi asutaja Tõnis Kusmin. Osanikeringis tuleks ära otsustada, kes on juht, kes teeb lõpliku otsuse, ja hoolitseda selle eest, et see kajastuks ka osaluse andmisel.

Osaluse saab tehtud töö, mitte lepingu allkirjastamise eest. “Ettevõtet ehitatakse aastaid ja nii kaua on vajalik, et osanik panustaks. Seetõttu vali enda osanikke hoolikalt, kuna osalust on kerge anda, kuid väga keeruline pärast tagasi võtta,” räägib Tõnis.

Tõnis annab osanike valimiseks kolm soovitust, mis aitavad osalust jagada:

  • Peatamatu ja pühendunud iseloom. Kaasasutajaks vali selline inimene, kes ei ehita firmat vaid siis, kui kõik muu on hästi, vaid inimene, kes teeb seda pühendumusega igas olukorras.
  • “Get it done” suhtumine. Asutaja peab suutma välja mõelda, mida on vaja teha ja selle siis ära tegema. Ettevõtja puhul ei ole oluline, kui keeruline oli investeeringu toomine või raha tõstmine, vaid kas see sai tehtud. Lisaks peab asutaja oskama hinnata olulisi tegevusi ebaolulistest, mis ei aita ettevõttel edasi liikuda.
  • Jäik ja paindlik lähenemine. Asutaja peab olema ettevõtte väärtuste kohapealt jäik, kuid piisavalt paindlik, et turult tulnud tagasisidele reageerida ja enda tegevust vajadusel kohandada. Ettevõtlus on õpiprotsess, mis nõuab paindlikkust.

Meeskonnatöö kohta soovitab Tõnis vaadata Y Combinatori asutaja videoloengut “Team & Execution”. Selle leiab täispikkuses tasuta siit.

Et aidata nii idufirmade asutajatel kui investoritel leida ühine keel parimate õiguslike lahenduste leidmiseks, on Startup Estonia valmistanud ette idufirmadele vajalike dokumendipõhjade kogumi. Lepingud tuleb siiski kohandada vastavalt konkreetse ettevõtte ja ärivaldkonna vajadustele. Startup Estonia dokumendipanga leiab siit.

Kontakt

Jälgi sotsiaalmeedias

Liitu Ajujahi uudiskirjaga