Ajujaht - Mõte muuta maailma
Blogid
Müügist, enesemüügist ja enese turustamisest
05. detsember 2008, 09:24, Erkki Pung
Kas sa oled kunagi mõelnud, miks sa oled müügimees? Kas see on töö mida sa naudid, kas see on töö, mida sa oled harjunud tegema, kas see on töö, sest sa oled nii laisk, et mitte edasi liikuda, kas see on ehk mõni muu põhjus? Esimese mõttena välgatas pähe finantsiline vajadus ehk siis teha tööd selleks, et ära elada, loogiline ju? Teenime oma huvide ja vajaduste rahuldamiseks ressurssi, pole ressurssi, pole rahulolu - Ka loogiline!
Siiski, peaks asjas mingit sorti mõnu olema, mis suudab meid hoida müümise kursil. Müügis aktiivselt töötaval inimesel on mingi kiiks, mingi rahuldamata vajadus, mingi eesmärk või miski, mis hoiab teda kursil liikumaks loodetud eesmärgi poole. Nimetasin just väljendit “Loodetud eesmärk” ja seda täiesti meelega. Nimelt on iga eesmärgi täitmise soov lootus, mille täitumise poole rühib iga müügipersoon ning mille täitmisega üldjuhul kaasneb ka teatav toetus, ehk ka tunnustus, tihti ka rahulolu, kuid mitte alati. Kuna lootuse täitmine viib enamjaolt rahani, siis kas müügiinimene ongi siiralt raha peal väljas? Usun, et müügis olevatest isikutest on suurusjärgus 80% orienteeritud finantsilistele saavutustele, täiesti kvantitatiivne lähenemine müügile, kehtib süsteem, suurendad oma müüginumbreid, suurendad palka. Kuna kvaliteet ja kvantiteet kokku ei sobi, siis on mainitud 80% segmendist on kvalitatiivselt järelejäänud 20%-st suuresti maas. Kui võrrelda kumbagi segmendis eraldunud osa, siis kumma rahulolu peaks olema suurem? Müügimees, kes müüb järjest rohkem, teenib järjest rohkem ressurssi oma huvide rahuldamiseks peaks olema supermees, kas on? Liigitaksin seesuguse müügiinimese siiski kvantitatiivsesse ossa, kuna teatud müügimahust alates kisub kvantiteet kvaliteedi alla. Müüakse koguseid, mitte unistusi; müüakse teenuseid, mitte rahulolu jne.
Millist tüüpi saaks samas pidada eliidiks? Minu arvamuse ja kogemuste kohalt oleks selliseks inimeseks persoon, kes on üleelanud kvantitatiivse perioodi, mil müügimaht kasvas teatud taluvuspiirini. Just taluvuspiirini, kuna saadav raha hulk jõuab mingil hetkel punkti, mil iga suureneva palgatšeki eest saadava rahulolu väärtus langeb.
Täpsemalt lahti rääkides on taluvuspiir seal, kus igakuine müük tagab sulle vajaliku ressursi ning samas jätab see sulle igapäevaselt tööajal lisaaega lihvimaks enda kvaliteeti. Taluvuspiir ise on küllaltki kriitiline mõiste, olenevalt turu olukordadest, teenusest või kaupadest endast, ei pruugi kui iganes hea müügimees sinna jõudagi. Ei tekki võimalust jõuda eliiti, mis päästaks muretsemast oma igakuiste vajaduste eest tasumisega ning varu teenimisega. Turust lähtuvalt peaks eliiti ja ülejäänu vahekord jääma samaks, majanduses tuntud Certus Baribus’e meetodil ehk muudel võrdsetel tingimustel müük õnneks ei toimi ning enamjaolt määrab turg ise eliiti pääsevad isikud.
Eelnenule lisaks peaks samas ka mainima, et jõudmisega eliiti võib mugavuse kaasnedes inimene muutuda laisaks, kaob motivatsioon ning siht. Kõik see on võimalik, mitte kuskil ei ole hea, kuskil ei leia rahulolu. Müük ongi selline, pidev muutus, ümberorienteerumine, uute sihtide otsing, teades, et sellelt rongilt saab maha vaid ametivahetuse või pensioniga. Samas on müük elu lahutamatu osa, hõlmates enda alla kõik valdkonnad, me müüme iga päev, ka eraelus, ka palka saamata, müügist ei pääse.