Kiir.io äratab finantsandmed ellu

29. jaanuar 2019

Kiir.io äratab finantsandmed ellu

Pangateenuste avanemine loob ühtaegu nii vajaduse kui võimaluse uuteks ärimudeliteks. Pealtnäha lihtsad lahendused, kuid loodav väärtus väljendub nii ajas kui rahas. Just sellest sündis Ajujahil osaleva Uve Poomi värskeim ettevõtte Kiir.io.

Kiir.io arendab platvormi, mis toob omavahel kokku raamatupidamisprogrammide, e-poodide, laenuandjate ja teiste laiemalt finantstehnoloogia lahenduste rakendusliidesed, et automatiseerida andmevahetust eri süsteemide vahel.

„Praegu on majandustarkvarade ja pankade vahel loodud üks-ühele integratsioonid, mis on tehtud niiöelda rätsepatööna. Kui näiteks SEB tahaks teha kliendile reaalajas krediidianalüüsi, siis peaksid nad looma üks-ühele integratsioonid eri majandustarkvaradega. Meie teeme aga lahendust, kus pank saab kõik andmed ühest kohast kätte,“ räägib tiimijuht Uve Poom arendatavast tootest.

Kõige lihtsam näide on see, kui ettevõte taotleb pangalt laenu, siis peab ettevõtte juht raamatupidajalt paluma dokumente ja andmeid, mida ta siis omakorda panka saadab. Pank sisestab andmed omakorda oma riskimudelitesse ja saab krediidiskoori. „Tegelikult saaksid andmed liikuda ühest programmist teise automaatselt ja isegi reaalajas,“ räägib Uve ja lisab, et see on ainult üks võimalikest probleemidest, mida Kiir.io Uve eestvedamisel lahendada üritab. Kasu pankadele võib olla veelgi laiem. Näiteks võivad pangad võita lahendusest laenutoodete pakkumisel, eriti väiksemamahuliste krediidilahenduste nagu näiteks arvete faktoorimise puhul.

Kui rakendusliidesed aitavad automatiseerida andmevahetust, vähendada andmesisestusega kaasnevaid vigu ning toovad andmevahetuse reaalaega, siis liideseid koondav platvorm aitab säästa aega ja raha, mis kuluks üks ühele integratsioonide ehitamisele.

Seda ei asenda ka need ettevõtted nagu näiteks Inforegister. „Nemad katavad ära ühe osa andmetest, kuna töötavad avalike andmeallikatega,“ selgitab Uve. „Meie lahendus võimaldab pärida andmeid reaalajas otse ettevõtte südamest ehk majandustarkvarast.“ Lisaks laekuvad ettevõtte finantsandmed avalikesse andmebaasidesse ka teatava viitega. Kiir.io muudab süsteemi kiiremaks.

Uve sõnul toimub praegu panganduses teatud avanemine. „Kui kunagi tuli internetipank, mis muutis täielikult seda, kuidas inimesed pangaga suhtlesid ja teenuseid kasutasid, siis nüüd on käimas uuenduste teine laine. Pangad peavad üha rohkem oma infosüsteemid lahti tegema. See on tekitanud fintech-buumi, kus paljud pangateenused kolivad eraldi äppidesse ja rakendustesse,“ räägib Uve ja lisab, et avatud pangandus võimaldab rajada täiesti uusi ärimudeleid. Kiir.io on vaid üks näite mitmetest.

SEB innovatsioonijuht Siim Lepisku sõnul on Kiir.io üks näide sellistest lahendustest, mida kliendid kindlasti hindama hakkavad. „2019. aastal septembrist peavad pangad avatud panganduseks valmis olema. SEB on avatud koostööks finantstarkvara arendajatega ning pakkuma klientidele senisest mugavamaid, lihtsamad ja kliendisõbralikumaid lahendusi,” räägib Siim.

SEB innovatsioonijuht Siim Lepisk Foto: JP Hion

„Näiteks on SEB Rootsis investeerinud fintech ettevõttesse Capcito, mis võimaldab ettevõtjatel rahastada oma müügiarveid senisest kiiremini ja mugavamalt. Koostööst Mastercardiga oleme Eestis käivitanud programmi Lighthouse, mis võimaldab fintechidel leida investoreid ning koostöökohti pangaga. Kui Kiir.io ka Ajujahis kiiret progressi näitab, võib ka siit kasvada välja hea koostöövõimalus pangale meie klientide veel sujuvamaks teenindamiseks.“

Mis puudutab aga andmekaitset ja sellest tulenevaid riske, siis ütleb Uve, et nende lahenduse puhul tegemist on siiski eelkõige nende andmetega, mis ettevõtted omavahel juba jagavad ja delikaatsemaks need andmevahetuse automatiseerimise tõttu ei muutu. Turvalisus on Uve sõnul sellegipoolest oluline märksõna. „Näiteks peame vaatama seda, kui kaua ja mis eesmärgil me andmeid enda süsteemis hoiame.

Praegu on tiimil olemas tehnoloogiline visioon, kuid tühja töö vältimiseks käivad läbirääkimised ettevõtetega, kelle vajadustest lähtuvalt lahendus välja töötada.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss. Ajujahi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti advokaadibüroo Triniti, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Põllumajanduskoda, Harku vald, Pärnu linn, Saue vald, Tallinna linn, Tartu linn. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ajujahti viivad ellu Civitta Eesti AS, Kommunikatsioonibüroo JLP ja Tehnopol.

Kontakt