Saue vallavanem Andres Laisk: isegi piruka tegemine saab olla innovatiivne

30. oktoober 2019

Saue vallavanem Andres Laisk: isegi piruka tegemine saab olla innovatiivne

Saue vallavanem Andres Laisk leiab, et ettevõtluspisik võiks levida agressiivsemalt. Sellega tuleb appi äriideede konkurss Ajujaht, kes annab sauekatele parimad mentorid erasektorist.

Mis on mõni innovatiivne algatus või ettevõtmine, mis on aidanud muuta Saue valda ja linna?

Need seostuvad eelkõige kolmanda sektori ja kohapealse initsiatiiviga. Kuna me oleme omavalitsus, kus ca 10 000 elab linnaliselt, aga sama palju maapiirkondades, siis me oleme lähtunud põhimõttest, et kohalikud teavad teatud asjades kõige paremini, mis moodi need käia võiks. Mistõttu me oleme toetanud rahaliselt ja moraalselt kohaliku külaliikumise initsiatiivi. 

See on siiani toiminud. Näiteks üks näide, mis kohe meenub, on kohvikupidamine. Isegi piruka tegemine saab olla innovatiivne nähtus – inimesed enam liha ei söö, nisu ei söö, tuleb ka pirukaga vaeva näha. Aga on ka kogukondi, kus on keskkonnahoid ja uus energia tähtsal kohal elanike tausta tõttu. Nende eesmärk on siis luua bioenergiale toetuv küla.

Kuidas sellega läinud on?

See on olnud nii pika visiooniga projekt, et on tulnud tagasilööke ja ei ole tänaseks täielikult realiseeritud, aga idee on sinna koondada ettevõtteid, kes tegelevad innovatiivse energia tootmisega. Kuni selleni välja, et see 600 elanikuga asum viia täielikult taastuvenergiale.

Milline algatus on Sinu elu muutnud vallavanemana?

Ma olen suutnud enda elu teha väga lihtsaks, aga eks ma olen natuke konservatiivne ja iga algatusega kaasa ei jookse. Raske meenutada niimoodi hoobist.

Kas te olete võtnud kasutusele uusi programme valla majandamises või haldamises?

Meil on asjad nii üles ehitatud, et programmidega tegeleb tugiüksus ja pigem oleme traditsiooniliste lahenduste peal. Tõsi, hiljuti viisime vallaelanikeni ühe Soome päritolu kommunikatsiooniäpi, mis on kolmes Eesti omavalitsuses veel olemas – Järva vallas, Elva vallas ja Hiiumaal. Meie lähtusime loogikast, et noorem vallaelanik ei saa enam infot tingimata arvutist, vaid pigem nutitelefonist. Facebook ei kata aga kõiki vajadusi ära infokanalina. Meie tänane fookus ei ole baasaluste muutmine, vaid tööriistade kasutusele võtmine, millega saame valla teenused elanikule lähemale tuua.

Mida sa täpsemalt silmas pead?

Need vajadused seostuvad kommunikatsiooniga. Kui elanik tahab taodelda mingit luba või toetust või uurida huvitegevuse kohta, siis ta variantide hulk on üsna piiratud. On riiklikult ehitatud IT-lahendused nagu ehitusregister, mis on viinud ehitusega seonduva bürokraatia paberilt veebi. Kuid me oleme näinud mitu aastat, et riik ei suuda katta kõiki vajadusi ning pöördume järjest rohkem erasektori tegijate juurde. Nemad aitavad meil automatiseerida neid menetlustegevusi, mis teevad taotluste küsimise lihtsamaks.

Milliseid rahalisi taotlusi sageli tehakse?

Noored küsivad raha, et minna välismaale vahetusõpilaseks või praktikale. Suur osa tegevusest on sotsiaal – ja huvitegevuse teotuste valdkonnast. 

Alustava ettevõtluse toetust Sauel ei ole?

Ma olen maailmavaateliselt seda meelt, et raha andmine alustavale ettevõtlusele on kahe otsaga tera. Vabaturumajanduse solkimine natuke. Raha on maailmas ja Eestiski tegelikult palju, eriti praeguses majanduskeskkonnas. Usun, et ettevõtja peab selle ise üles leidma ning raha omanikke veenma oma idee elujõulisuses, mitte nuruma 25 000 eurot ebamäärase otstarbega start-up’i käivitamise jaoks. Kuid on väikseid erandeid, mis saavad nii vajaliku stardi kätte. Suures pildis erandid kinnitavad reeglit – kes jääb algusfaasis toetuma eelkõige raha küsimisele, mitte kasumlikule ärimudelile, see pikalt ei kesta.

Kuidas sa noorte ettevõtlusvaistuga praegu rahul oled?

Pealehakkamist võiks rohkem olla. See ei ole noorte süü. Olen ise rääkinud paari ettevõtjaga, et Eesti ettevõtlusharidus on jäänud kiratsema (ettevõtlusõpe on Saue Gümnaasiumis ja üldiselt Eesti koolides eelkõige valikaine, mis ei ole populaarne) ja me pole täiskasvanutena suutnud ettevõtluse mõistet piisavalt hästi avardada. Me ei ole pannud noori mõistma, et elu on kirev ja võimalusi täis ka väljaspool sotsiaalmeediat ning YouTube’i. Juutuuberite seas saab jõukaks 0,1% üritajatest, ülejäänud jäävad heal juhul tänavakaupleja tasemele. Hea meel oli värskelt tõdeda, et viimases ettevõtlustoetuste Leader voorus oli siiski kuus projekti Saue vallast ja mitmed seotud ka noortega

Kas Saue vald on üritanud tõmmata ka kohalike start-up’ide tähelepanu ja teenuseid? Need võiks ju siinseid noori kõnetada. Näiteks Ajujahi vilistlase Bolti elektritõukerataste laenutamine.

Starship katsetab siin oma pakiroboteid, muideks. Aga Boltiga… Kusjuures me pingutasime, et meist saaks testpiirkond, aga kuna ajaliselt läks lõpuks kitsaks, siis jäi see pooleli. Kuid see on täpselt olukord, kus tegelikult ei ole vaja Bolti, vaid kohalike algatuste huvi ja eestvedamist – miks ei võiks seda tõukerattaringlust korraldada mõni Turba noorettevõtja? 1000 elanikku saaks sõita mööda kergliiklusteid rongijaama. Tõuksi saaks ehk ka rongi peale kaasa võtta. Need on asumipõhised teenused, mida vald vajab ja kus konkurentsi ei ole – ole vaid julge mees või naine ja tee ära. 

Milline oleks ettevõtte, kuhu oleksid nõus ise rahaliselt investeerima?

Ma olen reaalmajanduse inimene, tahan näha käegakatsutavaid nutikaid lahendusi. Näiteks üks lahe Ajujahi toode oli vedelikus lahustuvad meekapslid. 

Mis on sinu kui vallavanema ja ettevõtja üks suur nõuanne alustavale ettevõtjale?

Mõtle, keda sa tahad oma meeskonda. Siis tulevad tulemused järgi. Üksi ideed arendades ei jõua kaugele, meil tavaliselt puudub pädevus mitmes valdkonnas.

Miks te Ajujahti toetate?

Tahame, et Saue valla pealekasvav põlvkond nii linnas kui maal saaks külge ettevõtluspisikut. See aitaks neil loodetavasti luua väikeettevõtteid, mis pakuks kohapeal väärtuslikke töökohti. See omakorda vähendaks väsitavat pendelrännet ja tugevdaks valla konkurentsivõimet. Ajujahi ideekonkurss on just see pinnas, kus pisik saab levida – tippkoolitajate ja mentoritega Eesti erasektorist.

 

Saue vald toetab Ajujahti eriauhinnaga 4000 eurot. Möödunud aastal esitati Ajujahi konkursile üle 300 äriidee. Tänavu saab Ajujahile äriideid esitada kuni 3. novembrini Ajujahi veebilehel.

 

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss. Konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetajad Elisa ja Maxima. Lisaks toetavad Ajujahti Advokaadibüroo TRINITI, Lingvist, Tartu Loomemajanduskeskus, UMA Workspace, Harku vald, Saue vald, Tartu linn, Pärnu linn, Tallinna linn.

Kontakt