Nagu kiiver ja kindad kaitsevad töötajat füüsiliste vigastuste eest, tuleb leida vahendid ka vaimse tervise kaitseks. Sellele Ajujahi arenguprogrammi ja 30 parima äriidee hulka pääsenud Ave-Gail Kaskla oma projektiga Võõras Sõber lahendust otsibki. 

Võõras Sõber on uus nõustamisformaat, mis võimaldab tööandjatel pakkuda töötajatele nõustamist, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleemidest ja muredest tekkivaid riske.

Nõustamine pakub töötajale turvalises ja konfidentsiaalses õhkkonnas erapooletut tagasisidet mõtetele, ideedele ja probleemidele ning annab võimaluse endasse vaadata, et seada eesmärke paremaks toimetulekuks ja kohanemiseks uute olukordade, tingimuste või inimestega.

Mure ja vaimset tervis puudutavad probleemid võivad töötajal tekkida erinevatel põhjustel. Enim on need seotud ületöötamise, läbipõlemise või töökiusamisega.

„Ennetustööd töötajate vaimse tervise suunal tehakse liiga vähe,“ räägib Ave-Gail ja lisab, et kui inimene jõuab oma murede ja probleemidega iseseisvalt psühholoogi juurde, siis vajab ta enamasti juba ravi ning sageli jäädakse siis ka töölt eemale. Võõras Sõber ongi just ennetamise enda missiooniks võtnud, sest tänases vananeva ning väheneva rahvastikuga riigis on meie tuleviku jaoks ülioluline, et kõik tööealised isikud oleksid ka maksimaalselt töövõimelised.

Idee sündis Ave-Gailil isiklikust huvist valdkonna vastu. „Olen töötanud mitmetes ettevõtetes ja näinud kõrvalseisjana kui palju võib töötajate vaimne tervis muuta ettevõtte käekäiku ja selle tulemuslikkust,“ räägib ta.

Foto: JP Hion

Lisaks uuris ta psühhosotsiaalseid riske ning kuidas neid ära tunda töökeskkonnas ka oma magistritöös. Olemasolevate uuringutega tutvudes selgus, et riskidega tegelemine ja ennetamine on parem pigem suurtes ettevõtetes. „Neil on rohkem ressurssi ja tõenäoliselt ka vajadus töökeskkonnale tähelepanu pöörata suurem kuna ohutegurite esinemissagedus ja avalik huvi ettevõtte vastu on suuremad. Meie oleme oma teenuse kujundanud selliselt, et lisaks suurettevõtetele on ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel võimalus pakkuda oma töötajatele kvaliteetset kaitset ning vaimse tervise riskide ennetamist ilma liigselt rahalisi ja ajalisi ressursse kulutamata.“

Ehkki nõustamisteenuse pakkujaid on turul mitmeid, eristub Võõras Sõber teistest selle poolest, et tööandja tasub teenuse eest põhimahus alles siis, kui töötaja on nõustamisteenust juba reaalselt kasutanud. „Paljudes ettevõtetes ostetakse sageli töötajatele sisse võimalus või pakett, mida päriselt keegi ei kasuta ja tööandja maksab teenuse eest, mida polegi tegelikult osutatud,“ selgitab Ave-Gail.

Üheks põhjuseks, miks töötajad ennetavale nõustamisele pigem ei jõua või pöörduvad eraviisiliselt psühholoogi juurde siis kui probleem on juba kasvanud nii suureks, et sellega ise hakkama ei saada, on selles, et töötajad ei taha tööandjale tunnistada, et töökeskkond on vaimselt kurnav ja töötaja töövõime on tänu sellele hakanud langema.

Võõras Sõber on usaldusväärne teenus ühteaegu nii tööandjale kui töötajale ja pakub lahenduse, mis võimaldab töötajal jääda anonüümseks ehk tööandjani jõuab ainult info, et ettevõtte töötaja käis nõustamisel, kuid isiku andmeid ei edastata. Üldine teenuse kasutamise määr annab tööandjale väärtuslikku tagasisidet selle kohta, palju tema ettevõttes abivajajaid on. Eraldi pakub Võõras Sõber töö- ja organisatsioonipsühholoogi poolt nõustamist tööandjale, et selgitada, millised on võimalikud vaimse tervise riskid konkreetses ettevõttes ning mida saab veel ära teha, et neid vähendada ja ennetada. See aitab organisatsioonis luua turvalisemat töökeskkonda ning annab töötajale julguse probleemidega kohe nende ilmnedes abi saamiseks nõustamisele pöörduda.

Ave-Gaili mentori, Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsiooniprojektide juht Martin Hansoni sõnul on tegemist Eestis võrdlemisi suure probleemiga. „Keskmiselt iga sajas Eesti mees on kimpus tõsise psüühilise probleemiga, mis on tingitud ületöötamisest. Me töötame liiga palju ja pöörame sageli enda füüsilisele tervisele rohkem tähelepanu kui vaimsele.“ Sealt kasvavad välja palju suuremad probleemid, mida tuleb teisiti ja sageli ka ootamatult lahendada. „Me ei saa endale lubada töötajate tööturult kõrvale jäämist,“ selgitab Martin vajadust probleemiga senisest rohkem tegeleda.

Enim hindab Martin idee puhul anonüümsuse aspekti, kuna sageli kardetakse probleemidega pöörduda personaliosakonna poole. „Ave lahendus annab võimaluse anonüümselt abi otsida.“

Foto: JP Hion

Oluliseks muutus Võõras Sõber selle aasta algusest, kui jõustus uus seadusemuudatus, mis suunab tööandjaid rohkem selle teemaga tegelema. Martini sõnul on neid lähitulevikus veel tulemas, mis panevad tööandjale kohustused riskidele tähelepanu pööramiseks.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss. Ajujahi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Elisa. Lisaks neile toetavad Ajujahti advokaadibüroo Triniti, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Põllumajanduskoda, Harku vald, Pärnu linn, Saue vald, Tallinna linn, Tartu linn. Ajujahi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ajujahti viivad ellu Civitta Eesti AS, Kommunikatsioonibüroo JLP ja Tehnopol.