Idufirma Pagerr alles startis, aga juba hoiavad sel silma peal välismaised tegijad

15. jaanuar 2020

Idufirma Pagerr alles startis, aga juba hoiavad sel silma peal välismaised tegijad

Ajujahi TOP100 eelvoorus eristus teiste seast roosade särkidega tiim Pagerr, kes olla väidetavalt teinud niivõrd hea müügikõne, et isegi Elon Musk oleks noori kiitnud. Uurisime Elo Johanna Kuklaselt, mis teeb Pagerri eristuvaks.

Kust tekkis Pagerri idee ja kuidas ta küpses praegusesse vormi? Mis probleemi te lahendate?

Pagerri idee tekkis eelmisel kevadel, kui tol ajal veel kirjastust SEIK juhtinud Rudolf-Gustav Hanni külastas üht Eesti trükikoda. Trükikoja tegevjuht küsis Rudolfi kui kirjastaja käest, mida võiks teha igapäevaselt raisku mineva paberiga, mida on nende hinnangul vähemalt 7 % päevas trükitud paberihulgast. See tähendab, et umbes 50 tonni paberit ainuüksi Eestis läheb igapäevaselt raisku. Kuna trükikodadel pole ajalist ressurssi  ise midagi välja mõtlema hakata ja üksi on sellise koguse paberiga raske midagi ette võtta, siis tekkis idee hakata pakkuma kõigile võimalust tellida oma trükised nii, et vähendada paberikulu ja tootmiseks vajaminevaid ressursse. 

Trükivaldkonnas on meeletutes kogustes kasutamata ressurssi, sest õigel ajal ei olnud ühtegi tellimust, mida trükiplaadile lisada. Ettevõtted ja trükikojad ei tegele trükiste optimeerimisega, mis tähendab, et trükiplaadile ehk suurele paberile jääb vaba ala, kuhu saaks printida ka teise tellimuse. Selle probleemi lahendamisega on nüüdseks tiim igapäevaselt tegelenud ning arendanud lahendust, mis oleks mugava veebilehe trükiste tellimiseks ja rakenduse,  millega saab lisada uusi trükiseid trükiplaadile lihtsalt ning kasumlikult. 

 

Mida peate oma meeskonna tugevuseks? Kes teie meeskonda kuuluvad? taust, omavahelised seosed

Oma meeskonna peamiseks tugevuseks peame pikaajalist seost trükivaldkonnaga ja ärilist tausta. Meeskonna liikmed tegid varem koostööd mitme ettevõtte loomisel ja arendamisel. Lisaks tuleb tugevusena ära märkida meie väga kogenud arendaja. 

Meie meeskonnas on viis põhiliiget: 

Rudolf-Gustav Hanni on ettevõtte juht. Tema vastutada on äriarenduse juhtimine, meeskonna juhtimine ja trükikodadega parima lahenduse väljatöötamine. 

Toivo Hanni on arendaja, kes ehitas digitaalselt valmis esmase töötava prototüübi. Ta on tehnoloogiajuht, kes vastutab igapäevaste tegevuste eest ja teeb tihedalt koostööd arendusjuhiga, kellega koos programmi arendatakse.  

Elo Johanna Kuklane ehk mina ja tegelen turunduse ja partnerlustega. 

Siim Tiilen on arendusjuht. Tema on loonud viimastel kuudel trükikodadele rakendust, millega nad saavad lihtsalt ja kiirelt otse meie süsteemist trükki anda uusi tooteid. Ilma lisatööd tegemata. 

Ott Nool juhib müügitegevusi ja otsib uusi partnereid, kellele loodussõbralikumaid trükiseid pakkuda. 

Rudolf ja Toivo on vennad; Eloga kohtusid nad mitu aastat aastat tagasi, kui nad käivitasid SIBISe veebipoe. Ott ja Siim liitusid meeskonna natuke hiljem, aga nende oskused täiustavad meie tiimi suurepäraselt. 

Mida peate enda idee või meeskonna suurimaks vajaduseks? 

Vajame enim investeeringut, et tehnoloogiat edasi arendada ning skaleerida ettevõtet. 

Kuhu ulatub teie ettevõtte idee/ ambitsioon? Mida järgmise 12 kuu jooksul saavutate? 

Järgmise aasta jooksul soovime ära kasutada 650 tonni paberit, mis muidu jääks trükitööstuses üle. Lisaks loodame edukalt laieneda ka väljapoole Eestit ning alustada koostööd mõne uue suure partneriga. Me soovime inimestele teadvustada, kui suur on tegelikult tööstustes raisku minev ressurssi kogus ning kui lihtsalt saame seda muuta. 

Millist konkurenti peate eriliseks / tugevaks? millises tiimis tahaks ise olla? 

Ägedaid ideid on Ajujahil palju ja konkurents on tihe. Üks äge ettevõte on näiteks tõlkimisteenuse idufirma Aligner, mis on oma tegemistega silma jäänud. 

Kõigist võimalikest ärisektorite probleemide lahendamisest valisite just trükisektori. See on küll arusaadav teie tiimi tausta tõttu, aga kas te ei karda, et sektor jääb liialt nišikaks lõpuks?

Eesti trükisektori turumaht on 200 miljonit eurot, mis on alla kolme protsendi Euroopa trükisektori turumahust. Seepärast pole vaja kindlasti karta, et sektor jääb liiga nišituruks. 

Praeguseks oleme otsustanud keskenduda sihtgruppidele, kellega saame üksteisele enim kasu tuua. Esiteks ettevõtted, kes pidevalt vajavad etikette, infolehte, pakendeid ning tellivad neid pidevalt kindla aja tagant. Teiseks ettevõtted, kellel on vaja turundusmaterjale.  Kolmandaks teha koostööd erinevate disainitööriistade ja programmidega – nagu näiteks Canva –  ning pakkuda nende klientidele loodussõbralikumaid trükiteenuseid. 

Milline žürii tagasiside on teid enim aidanud? 

Eriliselt on meelde jäänud Mart Maasiku soovitus mõelda suuremalt ja leida uusi lahendusi. Tänu temale tuli idee Slushi konverentsil võtta nööbist kinni Canva asutajal ning talle oma ideed pitchida. Praegu räägime nendega läbi, kuidas koostööd teha. 

Miks on teil roosad särgid? 

Tahtsime oma mehist meeskonda natuke naiselikumaks muuta, et ma ennast üksikult ei tunneks. 

 

Kontakt