Impact Manager: mõju mõõtmine massidesse!

11. veebruar 2021

Impact Manager: mõju mõõtmine massidesse!

Ajujahi võistkond Impact Manager hoolitseb selle eest, et ettevõtted saaksid kergesti täieliku ülevaate oma äritegevuse mõjudest – nii inimestele kui loodusele. Kas selle vastu üldse huvi tuntakse? Vestlesime tiimi juhi Jaan Apsiga.

Mida Impact Manager teeb?

Äriettevõtete tegevusega võiks heal juhul kaasneda müügikäive. Mõju inimestele ja loodusele tekib aga kindlasti. Nii, nagu rahategemist aitavad mõõta finantstarkvarad, pakume meie tööriista, et mõõta ja juhtida ettevõtte tegevuse mõju inimeste heaolule ja keskkonnale.

Ettevõtete ühiskonnamõjuga tegelemine muutub üha päevakajalisemaks, kasvõi seoses kliimamuutusega. Hea näide on LHV rohelise investeerimisfondi edu, mis kinnitab, et keskkonnamõjusid arvestav käitumine on ka investoritele järjest olulisem.

Äriettevõtted ei oska põhitegevuse kõrvalt veel oma kogumõju hästi mõõta, sest nende kompetents on eelkõige seotud oma põhiäriga. Meie aitame paika panna eesmärgid ja tunnused, mida mõõta, ning aitame leida sobiva metoodika ehk kuidas seda teha. Ajujahil arendame selle tegemiseks automatiseeritud tööriista.

Kui palju sellist mõju mõõtmist üldse automatiseerida saab? Võiks ju arvata, et iga ettevõtte tegevus ja mõju on väga erinev?

Saab kergesti – valdkondade lõikes ja indikaatorite abil. Tarvis on kategoriseerimise oskusteavet ja loogilist mõtlemist. Nii keskkonnakaitse kui inimeste käekäigu osas on väga konkreetsed indikaatorid, mida jälgida. Pigem on küsimus selles, et kuidas seda võimalikult lihtsalt ja tõendatult teha.

Eesti suurettevõtted panustavad palju ka ühiskonda – näiteks noorte ettevõtlikkuse arendamisse või asenduskodu laste toetamisse. Selles vallas mõõdetakse praegu panustatud ressurssi – et panustasime sellise summaga või programmist sündis 50 õpilasfirmat. Meie aitame aga indikaatoritega, millega mõõta ka toetatud inimeste arengut ja heaolu. Need põhinevad vastavate valdkondade teaduskirjandusel ja neid saab standardiseerida. Näiteks: kui Ajujahi toetajad panustavad ettevõtlikkuse arengusse, siis seda saab mõõta, kasutades samu indikaatoreid eri ettevõtete panuse lõikes. See oskusteave on meie meeskonnal avaliku sektori ja kodanikuühenduste nõustamisest olemas, nüüd viime selle ka ärisektorisse.

Tundub, et tegelete üsna uudse asjaga. Kas teil konkurente ka on?

Konkurente on kolmes kategoorias. Esiteks jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse konsultandid. Samas meie regioonis keegi selles vallas automatiseeritud lahendust ei paku. Lisaks keskendutakse eelkõige kliimale ja ringmajandusele. Meil on aga ka inimeste heaolu mõõtmise kompetents.

Teises konkurentide kategoorias on kommunikatsioonibürood, sest tihti tegeletakse jätkusuutlikkusega ettevõtete kommunikatsioonis. Neil on aga tihti mõjuteemade sisuline kompetents puudu.

Kolmandaks on erinevad ingliskeelsed tarkvarad, mis on aga valdavalt kokku pandud avaliku sektori sotsiaalsete programmide loogikast lähtuvalt ja on seetõttu ärisektori vajaduste jaoks kohmakad. Kui saame Ajujahi käigus oma low tech prototüübi ära testida, siis juba see võiks olla ettevõtetele palju kergem kasutada.

Meie eelis konkurentidega võrreldes on see, et klient saab lühema ajaga põhjalikumad tulemused. Lisaks (mis on ehk olulisemgi!) – meil on palju mõju hindamise kogemusi. Oleme teinud koostööd sise- ja sotsiaalministeeriumiga ja Briti Nõukoguga ning mitmete Eesti parimate sotsiaalprogrammidega nagu SPIN-programm. Nüüd aitame äriettevõtetel vastavalt nende vajadustele sarnaseid mõõtmisi teha.

 

Ütled, et teaduspõhus on teie alustalaks. Räägi sellest pisut lähemalt.

Tihti ei pruugi ägedana tunduvad nunnud tegevused reaalsusele erilist mõju avaldada. Näiteks asenduskodu laste puhul on palju mõistlikum toetada tugiisikute programme või psühholoogilist teraapiat, mitte viia neile mänguasju ja piparkooke. Teaduskirjanduse põhjal oskame prognoosida, millistel tegevustel võiks mõju olla ja millistel mitte. Pärast tegevuste läbiviimist saame tulemusi ka mõõta. See kehtib nii ettevõttesiseste tegevuste puhul kui ka väljapoole, kogukonda ja ühiskonda sihitud tegevuste puhul. Meie tööriistas sisalduvad tulemus- ja mõjuindikaatorid, mitte ainult tegevuste kokku lugemine.

Kuidas idee sündis ehk miks te seda teete?

Mina meeskonna eestvedajana olen TÜ majandusteaduse magister. Uurisin juba 00-ndate alguses teadustöö raames põlevkivielektri keskkonnakulude arvesse võtmist. Enamuse tööelust olen töötanud keskkonnakaitse või inimeste heaoluga seotud organisatsioonides. Näiteks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus ja Heateo Sihtasutuses, kus aitasin kasvatada suure mõjuga organisatsioone. Tiimiliikmete Carmeni ja Richardi puhul on sarnane lugu – neil on reaalteaduslik ehk informaatika taust, aga ka kogemus ühiskondlikest liikumistest.

Lisaks reaalteaduslikule mõtlemisele hoolime sellest, kuidas inimestel ja ühiskonnal läheb. Näeme ka, et ettevõtete ühiskondlik jalajälg on väga suur, aga võrreldes kolmanda sektoriga on selle teadliku juhtimise osas praegu palju kompamist ja ebakindlust. Keskkonnateemadega on kindlust rohkem, aga napib suure pildi tunnetust, et kuidas panna ettevõtte mõju kokku üheks tervikpildiks. Seega vajadus teenuse järele peaks üha suurenema.

Kas ettevõtted hoolivad oma tegevuse mõjust? Mis neid hoolima paneb?

Ühelt poolt on selleks sisemine soov, eriti uue põlvkonna juhtide puhul (ja siin passis olev vanus ei loe.) Vaatame näiteks Tech Green Pledge näidet. Ettevõtjad võtavad ilmselgelt rohkem vastutust, kui seadus neilt nõuaks. 

Teisalt on ka palju välist survet, eriti finantssektoris – head tavad ja regulatsioonid pressivad peale. Kõigis sektorites on ka uue generatsiooni töötajate surve, kes tahavad näha, et nende tööandjast on lisaks töökohtade pakkumisele ühiskonnas ka muud kasu. Kliendipoolne surve on muidugi kindlasti ka.

Oleme ideed valideerides pannud tähele, et ettevõtted on valmis tellima n.ö. rätsepaülikondi. Pank tahab näiteks panna oma laenuportfelli ESG kriteeriumid, mõni teine tahab läbi mõelda toetustegevuse ühiskonnale. Üksikutes lõikudes on nõudlust rohkem, aga esialgu küsitakse vähem kõikehõlmavat üldvaadet. Tihti on tagasiside see, et põhjalikumaks mõju hindamiseks ei olda veel valmis.

Meie peamine eesmärk Ajujahil on leida suurettevõtetest testkliente, kes tahaksid alguses teha oma mõju hindamist vähemalt automatiseeritumaks. Selle kõrvale ehitame tööriista, mis hindaks ka ettevõtte kogumõju tervikpildina.

Mida tänaseks saavutanud olete?

Praegu teeme valideerimiskohtumisi ja see on väga põnev. Hetkel oleme oma teenuse valideerinud ligi kümne suurettevõttega. 

Tuleb välja, et mõju mõõtmise teema on aktuaalne väga erinevatel ettevõtetel, aga täpsemad huvid on väga erinevad. Ajamahukas on see, et ettevõtete puhul on müügitsükkel pikk. Mõne ettevõttega on meil olnud paari kuu jooksul 3-4 kohtumist. On hea märk, kui teemat ollakse valmis arutama, aga väljakutse on see, et see protsess nõuab aega.

Mis saab edasi?

Ajujahi lõpuks on meil vähemalt 3 maksvat testklienti, kellele oleme loonud tööriista lahenduse rätsepaülikonnana. Selle pinnalt on meil võimalik luua prototüüp, millega on ettevõtteid võimalik aidata standardiseeritumalt.

Kontakt