Kuidas häälestada end ette maailma jaoks, mis tähtsustab… jätkusuutlikkust?

27. jaanuar 2021

Kuidas häälestada end ette maailma jaoks, mis tähtsustab… jätkusuutlikkust?

SEB Balti divisjoni kliendikogemuse ja strateegiavaldkonna juht Andra Altoa on Ajujahi ideekonkursi žüriis jaganud hindeid mitu aastat. Uue telehooaja ootuses uurisime, kuidas Altoa hindab Ajujahi verivärskeid meeskondi ning mida tähendab tasakaal kasumi teenimise ja jätkusuutliku majandamise vahel.

Andra, oled Ajujahiga pikalt seotud olnud, kuid kirjelda oma senist rolli ja kogemust uutele tulijatele.

Ajujaht alustas aastal 2007 ja SEB oli üks selle eestvedajatest. Sama aasta lõpus liitusin mina SEB-ga. Üsna pea hakkasin ma töötama väikeettevõtete segmendiga ning sellest ajast olengi olnud Ajujahi innustunud toetaja, panustaja ja kaasamõtleja. Olen olnud nii eelžüriis kui toimetanud mentorina. Tollal oli Ajujaht seotud mu tööalase väljakutsega, et ettevõtluskultuur areneks, et uusi ettevõtteid sünniks ja ettevõtete eluiga oleks pikem. Ajujaht on olnud suunanäitaja, pakkunud esmaseid kriitilisi teadmisi ning loonud toetavat võrgustikku. Oma tänases rollis, töötades strateegiavaldkonna juhina Baltikumis, on mu peamine roll tõlkida võimalikke tulevikustsenaariume tänasesse ärikeelde, motiveerida organisatsiooni katsetama ja uusi arendusi ette võtma. Ajujahis osalevad kõige ärksamad ja ägedamad inimesed, see on omamoodi isiklik ja tööalane inspiratsioon.   

Tänavu liitud uuesti teležüriiga ning tuleb hindama hakata tiimide arengut. Millele enim tähelepanu pöörad?

Ideede progress ja meeskonna pühendumus on alati kriitilise tähtsusega. Samas olen näinud ka kuldset starti, kuldset vahefinišit (kui Ajujahi finaali nii nimetada saab) ning siis tempo aeglustumist ja hääbumist. Minu jaoks on veenvateks indikaatoriteks see, kui meeskond tunneb klienti paremini kui klient ise, või kui idee tabab mõnd tõusvat trendilainet. Sel korral on TOP30 hulgas palju keskkonna- ja haridusteemalisi ideid. Need on kahtlemata kasvava tähelepanuga teemad kogu ühiskonnas, kuid väljakutseks on ärimudelid. Ma loeksin Ajujahi hooaja õnnestunuks kui TOP10st sünniks meie kõigi sotsiaalset närvi puudutav ja tarbijakäitumist tugevalt mõjutav potentsiaalne ükssarvik. 

SEB annab välja 5000-eurose eriauhinna enim positiivset mõju loovale ideele. Ideid on sellest vallast päris palju. Kes sinna kandideerida saavad ning kuidas valite võitja?

Kandideerida saavad kõik, olenemata mis valdkonnas tegutsetakse. Tänased suurettevõtted maadlevad küsimustega, kuidas oma olemasolevad äriprotsessid keskkonnasõbralikuks muuta, kuidas vähendada jalajälge, kuidas adresseerida töötajate kõrgendatud ootusi. Ajujahi meeskondadel on unikaalne võimalus kogu oma tegevus algusest peale ehitada väärtuspõhiselt, keskkonda ja laiemat sotsiaalset mõju arvestades. Ehk mu huvi on eelkõige sellel, kas meeskond juba eos tagab endale nn sotsiaalse litsentsi opereerida täna ja tulevikus.

Kuidas leida tasakaal positiivse mõju loomisel ja äriliste eesmärkide täitmisel? Lõpuks küsitakse ikkagi, kes, kas ja kui palju selle eest valmis maksma on.

Olen väga päri, et puhtalt emotsiooni pealt toimivad vähesed sektorid, nagu luksuskaubad või meelelahutus. Positiivne mõju peaks ideaalis olema valdav ja meie igapäevaellu süvitsi minev. Siiski, kui toode või teenus puudutab sügavalt meie väärtusi, ollakse selle eest valmis ka tasuma. Olgu selleks siis hõbedase põlvkonna kodune turvalisus, toetatuna tarkade vidinate poolt või kiirmoe trendi ümberpööramine säästlikuks moetarbimiseks, milleks noored on enam kui valmis.

Intensiivne kasv on olnud ärimaailma valdavaks juhtmõtteks, kuid see arusaam on muutuses nii ettevõtete kui tarbijate poolelt. Iga muutus on omamoodi võimalus.  

Kontakt