Tüüpiline Ajujahi kolmekümne parema sekka jõudnud tiimi eestvedaja on 32-aastane kõrgharidusega mees, kes on lõpetanud Tartu ülikooli, kuid elab Tallinnas.

52 protsenti Ajujahile idee esitanud tiimide eestvedajatest omab kõrgharidust, kuid nii saja kui kolmekümne parema sekka jõudnute eestvedajatest on kõrgharidus 69 protsendil.

Kolmekümne sekka jõudnud kõrgharidusega eestvedajate peamiseks kasvulavaks on Tartu ülikool. 35 protsenti neist on lõpetanud Tartu ülikooli, 20 protsenti välisülikooli, 15 protsenti Eesti Kunstiakadeemia, 15 protsenti Tallinna Tehnikaülikooli, 5 protsenti Estonian Business School’i, 5 protsenti Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja 5 protsenti Tallinna ülikooli.

Edu võti I: edasi viib magistrikraadiga naine

Ajujahile idee esitanud tiimide eestvedajate seas oli naisi 26 protsenti, kuid saja parema seas oli sama näitaja 30 protsenti ning kolmekümne parema seas 38 protsenti. Sellest tulenevalt saab öelda, et naiseestvedajate õnnestumisprotsent on märkimisväärselt kõrgem meeseestvedajatest. Viimast võib seletada sellega, et Ajujahile idee esitanud naiste keskmine haridustase on kõrgem kui meestel.

Kui vaid 15 protsenti Ajujahile idee esitanud tiimide eestvedajatest omab magistri- või doktorikraadi, siis saja parema sekka jõudnud tiimide seas on magistri- või doktorikraadiga eestvedajaid 18 protsenti ning kolmekümne parema sekka jõudnud tiimide seas 31 protsenti. Enamik kolmekümne parema sekka jõudnud magistri- või doktorikraadiga tiimide eestvedajatest on naised.

Edu võti II: edasi viib meeskondlikkus

Ajujahile idee esitanud tiimide seas oli keskmine meeskonnaliikmete arv 2,74. Saja parema sekka jõudnud tiimide hulgas oli sama näitaja 3,5 ja kolmekümne parema sekka jõudnud tiimide hulgas 4,76.

Sellest tulenevalt võib öelda, et komplekteeritud tiimid jõuavad märkimisväärselt suurema tõenäosusega edasi kui individualistid. Seda kinnitab fakt, et 33 protsenti Ajujahile idee esitanutest olid meeskonnas üksi, kuid kolmekümne parema seas oli individualiste vaid seitse protsenti.