Meie lapsed ei oska enam lugusid jutustada. Appi tõttab startup A Story

14. veebruar 2020

Meie lapsed ei oska enam lugusid jutustada. Appi tõttab startup A Story

Kuidas on võimalik, et mitmed erivajadustega lapsed oskavad lugusid paremini jutustada kui eakohase arenguga lapsed? Vastust teab Kati Mäesaar, Ajujahi arenguprogrammis osaleva A Story tiimi juht.

Mis on teie idee ja miks on see oluline?

Kõik vanemad tahavad, et nende lapsed oleksid õnnelikud. Üks võimalus kasvatada õnnelikke ja edukaid lapsi, on jutustada neile lugusid. Ligi pooled vanematest tahaksid regulaarselt oma lastele lugusid jutustada, aga vaid veidi üle veerandi teeb seda. Vanematel ei ole aega ja sageli ka teadmisi, kuidas ja mis lugusid jutustada. Meil on olemas lahendus nendele vanematele ja ka õpetajatele, kes tahavad laste kõne arengut toetada ja on avatud kasutama selleks tehnoloogiat.

A Story on rakendus, mis on mõeldud 5-9 aasta vanuste laste jutustama õpetamiseks. Oleme sisu loomisel aluseks võtnud teaduspõhise metoodika ja kasutame animeeritud pildiseeriaid. Rakenduse näol on tegemist praktikute ja ekspertide poolt välja töötatud lahendusega, mis õpetab terviklikke lugusid jutustama ja toetab algajaid loojutustajaid õppimisprotsessis. Toode pole keelespetsiifiline ning lisaks teaduspõhisele sisule arvestab see laste erinevate huvide ja oskustega, tekitades lapses huvi, emotsiooni ja põnevust.

A Story teeb vanema ja õpetaja jaoks laste kõne arengu toetamise lihtsamaks. Tean spetsialistina, et osad erivajadustega lapsed suudavad lugusid jutustada paremini kui eakohase arenguga lapsed – just sellepärast, et neid on süsteemselt jutustama õpetatud.

Idee luua teaduspõhine rakendus tekkiski praktilisest vajadusest. Olen töötanud 13 aastat logopeedina ning muuhulgas nii uurinud kui arendanud erivajadusega laste jutustamisoskusi.  Kahjuks valmistab see enamikule lastest suuri raskusi. Meil on puudus nii logopeedidest, kes neid oskusi erivajadusega lastel kujundavad, kui ka headest õppematerjalidest (muideks, A Story tegeleb ka materjalide tootmisega – K. M.). Väga oluline on nii õpetajatel kui lapsevanematel teadvustada, et koolieelses eas ja algklassides on vaja õpetada lapsi suuliselt lihtsaid lugusid jutustama, kuna see oskus ei kujune iseenesest. Ennetusse ja varajasse sekkumisse panustamine on oluliselt ressursisäästlikum kui hiljem tagajärgedega tegelemine.

Kui õpetame lapsed koolieelses eas lihtsaid lugusid jutustama, siis saavad nad hiljem paremini hakkama ka kirjalikke ja keerukamate tekstide mõistmise ja loomisega ning suudavad paremini arutleda ning oma mõtteid loogiliselt väljendada.

Kes teie tiimi kuuluvad?

Meeskonda kuuluvad peale minu veel kolm särasilmset naist. Meie meeskond teab, et lugude jutustamine on tähtis. Minu rolliks on meeskonna juhtimine, ideede arendamine ja turundus. Eripedagoog Kristina Kutsar, kellel on pikk kogemus autistlike laste õpetamisega, vastutab rakenduse haridusliku sisu kvaliteedi eest ning juhib koosloomet lasteaedade ja koolidega. Lasteraamatute illustraator Eliise Vahi joonistab kindlate stsenaariumite alusel pildiseeriad, mis köidavad lapsi ja on ka kunstiliselt omaette väärtusega. Ilma mänguarendaja Pihel Saatmannita, kes võlub kogu haridusliku sisu masinasse, ei oleks meil võimalik oma ideed ellu äratada.

Miks on sihtgrupiks just 5-9aastased lapsed?

Sihtrühmaks on võetud 5+ vanuses lapsed, sest alates sellest vanusest areneb jutustamisoskus kõige kiiremini. Selleks ajaks on laste kognitiivne areng etapis, kus nad võimelised pildiseeria abil ise jutustama ja oma mõtteid keerulisemalt väljendama.

Miks on teie rakendusel inglisekeelne nimi?

Pikemas perspektiivis tahame pakkuda oma toodet ka välismaisetel turgudel ning just seetõttu tundus ingliskeelne nimi rakendusele mõistlik. Esialgseks fookuseks on siiski eesti laste kõne arendamine. Meie tegemistel saab silma peal hoida FB lehel Jutupesa ja kodulehel www.jutupesa.ee.

Kes on teie peamised konkurendid?

Kõikide nende omadustega toodet, mille meie üheks liidame, veel kuskil ei pakuta. Konkurentsi pakkuvad teised rakendused panustavad pigem visuaalsele ilule ning on küll mänguliselt kaasavad, kuid pole piisavalt hariduslikud või juba eeldavad, et laps oskab lugu jutustada. See tähendab, et erivajadustega lastega neid kasutada ei saa. Koolieelikutele suunatud rakendusi on maailmas üle 500 000, millest uuringute andmetel vaid 20% on haridusliku väärtusega.

Kes on teie potentsiaalsed kliendid ning mis edaspidised väljakutsed?

Hetkel valideerime oma klienti. Alustasime koosloomet oma esimese koostööpartneriga Tartu Terakese lasteaiaga, kus tegime õpetajatele inspiratsioonikoolitused teemal: Mis on lugu, Miks on vaja lugusid jutustada ning Kuidas jutustada lihtsaid lugusid. Järgmise sammuna teeme teavitustööd lapsevanemate hulgas, kelleni jõuame samade õpetajate kaudu. Kahe nädala pärast on meie prototüüp valmis ja alustame selle testimist lastega, kelle kaasame disainiprotsessi. Meie suur soov on arendada rakendus tasemeni, kus see suudaks muuta päriselt  laste ja noorte elusid.

Kontakt