Microsofti start-up-ekspert Mihkel Rembel: on vaid aja küsimus, mil Eesti start-uppe juhib suur hulk ägedaid naisi

11. detsember 2020

Microsofti start-up-ekspert Mihkel Rembel: on vaid aja küsimus, mil Eesti start-uppe juhib suur hulk ägedaid naisi

Mis asi on programm “Microsoft for Startups”? Miks ei kasva Euroopas uusi Teslasid ja Microsofte? Tegime ristküsitluse Microsofti start-up-eksperdi Mihkel Rembeliga.

Microsoft otsib globaalse ambitsiooni ja tehnoloogilise taibuga tiime Ajujahilt. Lihtne öelda, et otsite – kõik otsivad. Aga kuidas selline tiim kokku panna? Mis oleks nn kolme- või enamaosaline plaan tiimi moodustamisel? Miks see plaan oleks selline?

Olen näinud mitmeid erinevaid tiimide ja inimeste dünaamikaid, mis justkui ei peaks töötama, aga siiski on tiimid juba pikalt koos ning edukad. Mõned dünaamikad korduvad piisavalt, et tekib muster.

Üks dünaamika, mis toimib, on konflikte otsiv tiim. Kõik tiimi liikmed saavad aru, et konfliktid ja neist johtuvad tugevad argumendid tekivad ainult sellepärast, et kõik osapooled soovivad saavutada parima tulemuse. Iga tiimi liige teab, et teine tahab vaid head kõigile ning argumente konfliktide lahendamiseks otsitakse läbi erinevate meetodite. Selline arusaam võimaldab tiimiliikmetel end distantseerida, kui emotsioonid tahavad keema minna. Kõik teavad, et “asi ei ole sinus ega minus, vaid soovis, et äri õnnestuks.”

Heades tiimides usaldavad tiimiliikmed üksteise kompetentse. Suuri otsuseid usaldatakse  igale liikmele, kes tahab võtta vastutust ka siis, kui eksitakse. See töötab hästi kui igal liikmel on mõni selgemalt piiritletud valdkond, mille eest ta vastutabki.

Alustavate tiimide/ettevõtete puhul on vältimatu, et inimesed tunnevad üksteise harjumusi ja iseloomu väljaspool kontorit, laohoone ruumi või Zoomi. Vaid nii kasvab omavaheline usaldus.

Need punktid ei kirjelda ühtegi konkreetset sammu tiimi loomiseks. Arvan, et kui keegi on tiimi kokku panemas, tasub seada konkreetseid tähtaegu ja ootuseid. Vastasel juhul oled valmis tegema enam kompromisse ja lased standardeid alla. See aga tagab, et tiim ei ole vastav Sinu isikuomadustega ning sisemine töökultuur ei lähe suunda, kuhu soovid.

Kuivõrd oluline on sinu arvates nn inimväärtuste klapp äriloomisel? Kas sa arvad, et maailmavaateliselt täiesti eri positsioonidel olevad ettevõtjad läheks varem või hiljem raksu idufirmas? Kui jah/ei, siis miks?

Inimväärtuste klapp on kõige olulisem osa tiimis. Poliitilised eelistused võivad partnerite ja töötajate vahel erineda, aga ka siin oleneb, millises teemas. Raksu minnakse kindlasti. Küsimus on, kuidas konflikte osatakse lahendada. On oluline, et keegi ei pea skoori, “kelle vaated peale jäävad”. Väärtuste klapp ületab kompetentsi eelkõige pikaajalises vaates.

Räägime rahast. Mis on see käibe või kasumi number umbkaudselt (või mingi raamistik), mis annab aluse rääkida globaalsest ambitsioonidest? 

Mina vaatan iga tiimi puhul eelkõige inimeste võimekust siseneda kiirelt välisturule ning seal turuosa võita. Minu jaoks siia numbreid järgi panna ei saa, sest ärimudelid ning nendele ehitatud tooted ja teenused on liiga erinevad ühe mõõdupuuga löömiseks.

Ujun nüüd natuke vastuvoolu, aga leian, et globaalne ambitsioon on väiksele tiimile üle jõu käiv. Pigem tükelda väiksem eesmärk veel väiksemaks, et ei kustuks saavutamise rõõm. Alusta esmalt Baltikumi riikide või maksimaalselt Skandinaavia turust, kui sul on 3-5 töötajat.

On fakt, et Euroopast ei ole viimase 30 aastaga kasvanud ühtegi firmat, mis oleks vähegi konkureerimisvõimeline Microsofti, Amazoni, Tesla ja ka näiteks Microsofti rivaali, koroonaperioodi ühe komeedi Zoomi kõrval. Miks see sinu arvates nii on ja mida saab üks Eesti juurtega ambitsioonikas tiim teha, et hüpata välja Euroopa kiduramast juurestikust?

Ma “süüdistan” kultuuri ja keeli. USA on küll osariikidest koosnev ja kõik osariigid on oma eripäraga, kuid siiski nad koonduvad ühe lipu ning suuresti ka inglise keele alla. Osariigi ettevõttel on olulisem suurem turg opereerimiseks kui Euroopa üksikul riigil. Siia lisandub Ameerika ärikultuur, mis võtab rohkem riske ning investeerib julgemalt.

Eestis on mõeldamatu, et ideega tiim saab vaid paari esinemisega investoritelt miljon eurot kapitali. Meie start-up’id peavad end tõestama, palju prototüüpe ehitama. Ja kui saad selle miljoni, aga teed valesid otsuseid, siis saad külge mingi märgi. USA start-up kultuuris on miljoniga eksimine tavapärane. Keegi ei vaata viltu.

Mida USAs veel rakendatakse – müü enne ehitamist. Eurooplased ehitavad enne müümist. See pidurdab võimalikku arengut. Mujalt ei õpi suurelt mõtlemist kui pidevast müügitööst.

Microsofti üks eesmärke Eestis (lisaks pilvetehnoloogia ehitamisele ning Microsoft Teamsi ja Skype’i arendamisele) on populariseerida naiste osalust ITs. Millal me jõuame olukorrani, kus Eestist kasvab välja naisasutajatega start-up, millest saab kasvõi Skandinaavias või Saksamaal tegija alustuseks? 

Tõsi, me pingutame, et tuua naisi IKT-sektorisse. Ootame praegugi partnereid kampa ning ideid, kuidas seda paremini teha.

On naistest koosnevaid või naisjuhiga ettevõtmisi, kellele hoian aktiivselt pöialt. Nägin ka Ajujahi TOP100 voorus ainult naisasutajatest koosnevaid tiime. Mul isiklikult on keeruline panna näpp täpselt sellele põhjusele, miks praegu ühtegi suurt edulugu pole. Minu arust on naisasutajatega ülimalt hea koostööd teha. Naised teevad alati, mida lubavad ja igas olukorras pakuvad uut vaatenurka või väärtust. Näha on, et naiste arv tehnoloogiasektoris kasvab ja edukad ärid kerkivad. Ma arvan, et see on ainult aja küsimus, millal meil on terve kari tuntuid naisjuhte tehnoloogiasektoris ja uudisteportaalide ajakirjanikud mõtlevad seetõttu selles valdkonnas laiemalt, kui et “oo, helistame Kristel Kruustükile (Testlio juht – toim), et talt küsida naiste kohta.”

Seleta lahti, mis on Microsoft Eesti programm, kus Ajujahi edukas vilistlastiim DriveX osaleb ja kuidas sa ise hindad nende praegust võimekust oma ideega rahvusvaheliselt läbi lüüa?

Programmi nimi on “Microsoft for Startups”. See koosneb kahest väärtusest – tehnoloogiad ja ärikasv. Esiteks me anname start-upile kõik võimalused, ligipääsud ja tiimi, et startup saaks oma toodet arendada detailideni välja. Seejärel investeerime enda ressursse ja võrgustikku, et leida startupile uusi turge, kliente või partnereid.

DriveX on tõepoolest üks esimesi, kelle Eestis pardale võtsime ning ka meie programm on koos nendega kasvanud. Tänaseks on nad etapis, kus oleme teinud esimesi investeeringuid, et panustada nende kasvu rahvusvahelisel turul. Esimesed tulemused hakkavad end ilmutama, aga neist on vara rääkida. Muideks, Ajujaht oligi esimene platvorm, kus nägin DriveX tiimi esimest korda. Kes teab, millal ma muidu nendeni oleks jõudnud. Aitäh Ajujahile!

 

Kontakt