Pärnu Rannahotelli tegevjuht: kevad oli sünge ja ellujäämine suur väljakutse

20. oktoober 2020

Pärnu Rannahotelli tegevjuht: kevad oli sünge ja ellujäämine suur väljakutse

Pärnu püüab tänavu Ajujahi ideekorjel fookust tuua turismi turgutamisele. Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik möönab, et turism ja hotellimajandus on kriisis, kuid näeb sellest hoolimata turismile uusi võimalusi ohutuse ja tervise tagamisel ning aastaringsetes aktiivsetes tegevustes.

Kuidas möödusid Pärnu turismile kevad, suvi ja sügis 2020?

Kevadet turismi mõistes ei olnud. Ülemaailmne reisimiskeeld mõjutas oluliselt suve, kui tänu eesti ja soome turistidele suutsime suvekuude eelarvet täita 95%-liselt. Ja sügisel lõppes seegi. Vähemalt ei ole nüüd enam see nii suurt šokki. Minu prognoos sügisest just oli selline, kuidas me sügist täna näeme. Piirid on kinni ja kogu turism sõltub pea täielikult siseturust. Need ei ole just parimad kaardid millega mängida.

Kuidas Pärnu turism on aastaga muutunud? Kuidas turismiettevõtted kriisile reageerivad?

Täna on meie jaoks kõige olulisem ohutus ja turvalisus. Maskid pähe, kindad kätte, desinfitseerimisvahendid, külastajate ja personali kraadimine jne. Hoolimata sellest, et suvel kadus 2+2 reegel ära, peavad enamus hotellidest sellest tänaseni kinni. Kevad-suvel tegeleti pandeemia ohjeldamisega, millega meie pidime kohanema. Järgnevad üheksa kuud näitavad kui suure majanduskriisi osaliseks me saame.

Täna ei tea keegi, mis majanduskriisi tingimustes hakkab teisiti olema. Kindel on see, et turismigruppe mõnda aega ei ole. Äriturismiga on nii ja naa. Need, kes varem reisisid, et dokumendile üks allkiri panna, ajavad oma asjad nüüd netis korda. Konverentsid tulevad mõneti tagasi ja edaspidi külastatakse neid perega. Kahe kuuga, mis kõik kodus veetsid, on suhtumine peresse oluliselt muutunud. Kui pereisa läheb konverentsile, tuleb pere kaasa. Isa sõidu maksab tööandja, pere reisib enda raha eest. Kõik võidavad.

Reisimine ja maailma nägemine on kõikide inimeste põhivajadus. Küsimus on selles, et millised sihtkohad esimesena tagasi tulevad – kas tuleb Eesti, skandinaavia, Euroopa või tuleb turvaline palmikliima. Saab olema huvitav aeg.

Kas tunneli lõpus paistab valgust ka?

Meil ikka paistab, sest Pärnus suvel külalisi oli. Tallinnas on seis kindlasti oluliselt keerulisem. Suur üllatus oli see, et mitte keegi ei suutnud ette näha, et tekib olukord, kus pealinn pole enam kõige olulisem turismisihtkoht.

Kõikjal räägitakse sellest, et Pärnus oli suurepärane suvi. Suurepärane suvi meie puhul tähendab et suutsime täita 95% eelarvest. Kahjuks ei korva kolm suvekuud ülejäänud kuude miinust.

Milliseid uusi lahendusi on Pärnu ettevõtted turismi elavdamiseks kasutusele võtnud koroona tulekuga?

Kuna turismisektoril on lootus, et riigi käest saab veel rahalist tuge, siis peale tervishoiualaste muutuste keegi uute lahendustega väga ei tegele. Tahan siinkohal välja tuua era- ja munitsipaalsektori ühisinitsiatiivi. Aprillis panid 2-3 ettevõtjat koostöös Pärnu linnavalitsusega pead kokku ja otsustasid, et nad investeerivad võimalikult palju aega ja raha Pärnu elanike ja külaliste tervisealasesse ohutusse. Linnavalitsus tuli üliägedalt kaasa. Lõime märgi “Omavalitsus soovitab. Ettevõte kinnitab.” See on vinge sõnum, kui linnapea kinnitab, et antud asutuses on tervise mõttes turvaline. See on väga oluline maamärk maine osas. Turvalisuse pool saadab meid järgmised 10 aastat, sest olukorra stabiliseerumiseks läheb veel aega.

Millises vallas on veel enim probleeme ehk kuhu ideid ja uusi lahendusi vaja on?

Kuidas hooajaväliselt inimestele selgitada, et Pärnus on ka mitu päeva midagi teha. Tartu näitel: nüüd, kui Tartus on lisaks Ahhaa keskusele ka ERM, on inimestel põhjust sinna ööseks jääda.

Püüame inimestele müüa kahte liiki puhkust: aktiivset ja passiivset puhkust. Passiivne on lihtne – tule Rannahotelli ja ära tee midagi – puhka. Aktiivsele puhkajale on Pärnus suveperioodil mitmeid tegevusi ja sündmusi, kuid neid võiks olla ka madalahooajal. Lisaks sellele, et Pärnus on Läänemere ilusaim liivarand on Pärnumaa ka väga rikas looduse poolest. Maakonna unikaalset loodust peaks Pärnumaad külastavatele inimestele rohkem tutvustama.

Kui sul tekkis selle pealt mõni idee, kuidas turismi turgutada, siis esita see Ajujahile ning muuda see äriks.

Ellukutsuja

Ajujahi kiirendiprogramm ja telekonkurss sünnib avaliku- ja erasektori koostöös ning selle ellukutsuja on EASi ja KredExi ühendasutus.

Ellukutsuja: EAS
Suurtoetajad:

Toetajad: