Selgusid 30 silmapaistvamat äriideed, kes pääsesid edasi Ajujahi arenguprogrammi

23. november 2020

Selgusid 30 silmapaistvamat äriideed, kes pääsesid edasi Ajujahi arenguprogrammi

Koroonaajastu tõttu keskenduvad paljud tiimid teenustele või toodetele, mis aitaks kohaneda nii praeguse kui tulevaste pandeemiatega. Nõndanimetatud võluvits on üks näide – see on seade, millega saab kiiresti ja tõhusalt desinfitseerida poest ostetud tooteid. “Kauba asetamisel seadmesse tekitatakse keskkond, mis ründab viiruse kestal olevaid peeneid struktruure, mida viirus kasutab paljunemise eesmärgil interaktsiooniks inimese rakkudega,” kirjutavad tolle konkreetse idee autorid. Kõigi ideedega saab tutvuda siin.

Kaks päeva kestnud avavoorus käis ekspertidest koosneva žürii eest läbi üle 100 meeskonna, neist üle poolte pidid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu tegema oma müügikõne virtuaalsel teel.

Ajujahi ellukutsuja EASi poolt hindas TOP100 ideid ettevõtluse keskuse strateegia ja tootearenduse valdkonnajuht Inge Laas. Laasi sõnul leidus tänavu vähem äppidele suunatud ideid ja rohkem nö käega katsutavaid lahendusi. “Õppimisele suunatud ja haridusvaldkonnast leidus samuti mitmeid ideid ja mitte ainult algklassidele mõeldes, vaid keskkoolideni välja,” ütles Laas.

Ajujahi üks algatajatest ja pikaajaline žüriiliige Mart Maasik tõi välja samuti just haridusvaldkonna ideede rohkust. “Esmalt hakkas silma hariduse, inimeste oskuste arendamise ning väärtuslikuma rakendamisega tegelevad meeskonnad. Teiseks on tajutav areng toimunud teadlikkuse kasvus keskkonnamõjude vähendamisel. Suure osa tiimide seas paistsid keskkonnaga suhestumise ja mõju aspektid paremini läbi mõeldud,” sõnas Maasik.

Oma tähelepanekuid jagasid ka žüriiliikmed Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann ja Maxima turundusjuht Janne Laik. Ploomann märkis, et eriliselt hea mulje jätsid noored tiimid. “Selgelt oli näha, et ülesandeid oli võetud tõsiselt, ideed olid küpsemad ja tiimid komplekteeritumad kui varasematel aastatel,” sõnas Ploomann. Laik tõi välja, et päris mitu ideed lahendas ühiskonna murekohti. “Rõõm oli ka leida mõned jaekaubandusse suunatud ideed, kust leidsin mitu tiimi, kellele läheksin hea meelega mentoriks,” sõnas Laik.

Edasiseks soovitas Laik pitchidel väga täpselt defineerida, kelle probleemi lahendatakse. Ploomann omakorda soovitas veel rohkem sihtgruppi valideerida ja rääkida ka võõrastega.

30 edasi pääsenud meeskonda peavad nüüd oma ärimudeleid ja idee nüansse lihvima mõned kuud kestvas Ajujahi arenguprogrammis. Varakevadel selguvad meeskonnad, kes pääsevad ka Ajujahi telesaatesse, mis algab aprillis.

Ajujahi on ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi partner on SEB ja suurtoetajad Elisa, Maxima ja Microsoft. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lisaks toetavad Ajujahti investorid EstBANist, Advokaadibüroo Triniti, Tartu Loomemajanduskeskus, Saue vald ja Tartu, Pärnu ja Tallinna linnad.

Kontakt